Kolmapäeval, 19. oktoobril avab sotsiaalkindlustusamet Pärnus lääne lastemaja, kust saavad abi seksuaalselt väärkoheldud või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Tegu on neljanda lastemajaga Eestis.
“Eelmisel aastal registreeriti 663 laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Iga päev oli kusagil Eestimaa nurgas mõni laps, kes koges seda, mida keegi meist ise ei tahaks kunagi kogeda. Ja see number kajastab vaid registreeritud juhtumite arvu, aga kui palju on neid, millest meie ei tea?” küsib sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank. “Lastemaja eesmärk on aidata seksuaalselt väärkoheldud lapsi nii, et kriminaalmenetlustoimingud oleksid lapsesõbralikud ega põhjustaks niigi traumeeritud lastele täiendavaid traumasid.”
Lastemaja laienemist Pärnusse on pikalt planeeritud ning kogu võrgustik on selle valmimisel kaasa mõelnud ja seda väga oodanud. Lääne lastemaja spetsialistid on juba enne ruumide valmimist teinud tihedat koostööd kolleegidega politseist, prokuratuurist, kohalikest omavalitsustest ning psühholoogide ja terapeutidega. Anna Frank tõdeb rõõmuga, et areng laste heaolu tagamiseks jätkub ning oluliseks võtmesõnaks selles on koostöö, mis on lastemajateenuse juures hädavajalik. “Just koostööga jõuab ka selliste juhtumiteni, mis varju jäävad, kas siis sel põhjusel, et ei osata reageerida või kardetakse rääkida. Me peame julgema neil teemadel rääkida, sest iga laps on oluline,“ rõhutab Anna Frank ning kutsub üles kohalikke omavalitsusi, partnereid ning inimesi üldiselt pöörduma lastemaja poole ning abivajavate laste nimel häid koostöösuhteid looma ja hoidma.
Eesti esimene lastemaja avati 2017. aastal pilootprojektina Tallinnas. Toona tegeleti aasta jooksul ca 130 juhtumiga. 2018. aastal sai lastemajateenus riiklikuks teenuseks ning septembris avati teine, lõuna lastemaja, mis hakkas tegutsema Tartus. Kolmas lastemaja avati kaks aastat hiljem Jõhvis. Viie tegutsemisaasta jooksul on lastemajade poole pöördutud kokku 1739 korral, mis on enam kui 1300% rohkem, kui esimesel aastal. Ainuüksi sel aastal on 17. oktoobri seisuga lastemaja poole pöördutud 480 korral.
“See karm statistika ühest küljest rõõmustab, et juhtumid tulevad päevavalgele aga teisest küljest teeb kurvaks, sest ka üks haiget saanud laps on juba liiga palju,” ütleb lastemajateenuse juht ning lisab, et tal on hea meel, et Eestis on hakatud laste seksuaalsest väärkohtlemisest aina enam rääkima ning erinevad ametit liiguvad järjest selle poole, et taoliste juhtumite menetlemine oleks lapsesõbralikum ja traumateadlikum.
Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik erialadevaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks.
Lastemajades teevad lapse heaolu nimel koostööd pikaajalise lastega töötamise kogemusega eksperdid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised, kelle roll on luua lapsesõbralik õhkkond, mis aitab tal paremini mõista ja kohaneda ka kriminaalmenetlusega seotud tegevustega.
Lastemaja poole võivad pöörduda nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad inimesed, sealhulgas õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on mure võimaliku seksuaalvägivalla või lapse kohatu seksuaalkäitumise pärast. Lisainfo lastemaja kohta ning selle kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lastekaitseseadus kohustab igaüht teatama abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Teatada võib kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefonil 116 111. Hädajuhtudel tuleb helistada numbril 112.
Kõik seksuaalvägivalda kogenud inimesed võivad pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse, mis on loodud neljas Eesti piirkonnas haiglate juurde. Vaata seksuaalvägivalla abivõimaluste kohta sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kodulehelt.
Laste ja töötajate turvalisuse tagamiseks ei avalikustata lastemaja aadresse.
