Lõppeva pilootprojekti käigus said puuduva töövõimega (sh vaimupuudega, psüühilise haigusega, liitpuudega, nägemispuudega, peaajutraumaga) inimesed töökeskustes teha erineva raskuskategooriaga töid nagu tellimustööd, omatoodang, puhastusteenindus ja köögi abitööd. Teenuseosutajad leidsid projektis osalejatele sobivaid töid ka väljaspool töökeskuseid, näiteks heakorratööd koostööpartnerite juures ning abitööd metsas ja aiandis.
„On oluline, et riigina suudaksime tagada erivajadustega inimestele aktiivse osalemise tööturul, millega ennetame sotsiaalset isolatsiooni ning toetame inimväärset elu. Iga inimene soovib tunda end vajaliku ja tunnustatuna,“ ütleb sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg. Seda kõike kaitstud tingimustes töötamise võimalus osalejatele tagas.
Kuigi PKT korraldusmudel ei jätku üks-ühele, saavad projekti käigus väljaarendatud töökeskused jätkata tegevust, pakkudes sobivat tööd teenuse sihtrühmale. Projektis osalenud teenusepakkujatel on võimalus taotleda tegevusluba töötamise toetamise teenuse osutamiseks, kui neil seda juba ei olnud.
Seni PKT-l osalenud psüühikahäire diagnoosi ja puuduva töövõimega inimestel on võimalik esitada sotsiaalkindlustusametile erihoolekandeteenuse taotlus. Selle eelduse loomiseks tehti ka täpsustus sotsiaalhoolekandeseaduses, erihoolekande töötamise toetamise teenust puudutavates paragrahvides.
Taotluse esitanud inimese kutsub sotsiaalkindlustusameti teenuse konsultant abi- ja toetusvajaduse hindamisele, et selgitada välja, kas teda saab edaspidi aidata töötamise toetamise teenusega või saab teda toetada mõne muu toetava erihoolekandeteenusega.
„2024. aasta riigieelarve näeb ette 170 täiendavat töötamise toetamise teenuskohta. See võimaldab pilootprojektis osalenutel jätkata töötamist kaitstud tingimustes, olla toetatud ja juhendatud nii tööle saamise protsessis kui ka töötamise ajal,“ sõnab Kalberg.
15. detsembri seisuga on 403 pikaajalise kaitstud töö teenusel viibinud inimesest 199-l abi- ja toetusvajadus hinnatud ning nad on lisatud töötamise toetamise teenuse eelisjärjekorda, kus ootavad teenuskohtadele suunamist. Ligikaudu 90 inimese erihoolekandeteenuse taotlus on veel menetluses ning hetkeseisuga on teada, et 110 inimest töötamise toetamise teenust ei taotle.
„Loobumise põhjused on erinevad, näiteks ei kuulu inimene sihtrühma (psüühikahäireta nägemispuudega inimesed), ta ei soovi töötamist jätkata või on tema töövõimekus langenud, mistõttu sobib talle mõni muu erihoolekandeteenus. Mõnel juhul piisab inimesele juba olemasolevast erihoolekande igapäevaelu toetamise või kogukonnas elamise teenusest. Vaid mõned pilootprojektis osalenud jätkavad töötamist iseseisvalt,“ lisab Kalberg.
Pikaajalise kaitstud töö teenuse pilootprojekt käivitus 2016. aastal, projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond.
