Sotsiaalkindlustusamet kontrollis aprilli- ja maikuus 65 lapsehoiuteenust osutavat asutust ning tuvastas neis 119 rikkumist. 42 lapsehoius tuvastati hoolsuskohustuse rikkumisi, mis seisnesid tegevusloal märgitud andmete mittevastavuses, näiteks ei olnud uuendatud lisandunud või lahkunud töötajate andmeid selleks ette nähtud aja jooksul, 32 asutuses eksiti ka kvalifikatsiooninõuete vastu või puudusid kehtivad esmaabitõendid. Vaid 15% lapsehoiuteenuse osutajatest täitsid kõiki tegevusloal märgitud nõuetest.
„Lastega töötavate inimeste puhul on väga oluline, et neil oleksid vastavad teadmised ja isikuomadused. Kutsetunnistuse olemasolu annab nii lapsevanemale kui ka asutusele kindluse, et töötaja on sobilik tööülesandeid lastega täitma,“ ütles sotsiaalkindlustusameti järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak ning lisas: „Ka esmaabikoolituse läbimist või uuendamist vähetähtsustatakse. Nii nagu teisedki valdkonnad, kaasajastuvad ka esmaabi andmise võtted. Kui töötaja ei käi vastaval koolitusel ning praktikas teadmisi ei uuenda, ei ole ka laste turvalisus tagatud.“
Iga lapsehoiu tegevusloal on märgitud, mitu last tohib konkreetses asutuses lapsi maksimaalselt hoiul olla. „See võib asutuseti olla väga erinev – on väga suuri kui ka väga väikseid lapsehoide. Lapsevanemal on aga hea teada ja ühtlasi kontrollida, et ühe hoidja kohta ei tohi olla rohkem kui 10 last,“ selgitab Harjak ning lisab: „Väiksemate kui kolmeaastaste ja erivajadustega laste puhul on reeglid teised: alla kolme aastaste ja sügava või raske puudega laste puhul on hoidjaid vaja topelt ehk 5 lapse kohta peab olema 1 hoidja.“
Puuduste märkamisel tuleb neist lapsehoiuteenuse osutajat teavitada. „Suur murekoht on, et tegevusloal märgitud inimesed ei tööta tegelikult lapsehoius või on andmed osade töötajate kohta puudu. Siin peaks lapsevanemal alarmkell tööle hakkama, sest see võib tähendada ka seda, et lisaks kutsenõuetele on ka inimese taust karistusregistris kontrollimata,“ märkis Harjak ning lisas: „Kui majandustegevuse registris , mille andmed on avalikud, on vale või puudulik info, tuleks sellest teavitada asutuse juhti, kohalikku omavalitsust või sotsiaalkindlustusametit.“
Juuni alguse seisuga on Eestis 373 mittetulundusühingut, osaühingut või kohaliku omavalitsuse hallatavat asutust, kus lapsehoiuteenust pakutakse.
Lapsehoiuteenus on mõeldud 1,5 kuni 7-aastase või kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapsele, et toetada neid kasvatavate inimeste toimetulekut ja töötamist, samuti ka vähendamaks lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
Mida saab lapsevanem teha, et veenduda lapse turvalisuses?
-
Lapsevanem saab kontrollida, kas asutusel on kehtiv tegevusluba aadressilt mtr.mkm.ee;
-
Jälgida, et kõik lapsehoidjad on majandustegevuse registris tegevusloal kirjas. Nii on tõendatud, et lapsehoidja vastab nõuetele: omab kehtivat kutsetunnistust (või vähemalt keskharidust või kutseharidust) ja esmaabi koolituse tõendit, samuti, et lastega töötav inimene ei oleks varasemalt kriminaalkorras karistatud ega sundravil;
-
Veenduda, et ruumid, vahendid ja keskkond oleksid lapsekesksed ning infostendil eakohane päevakava, toidumenüü ja vajalikud kontaktid.
-
Jälgida, et lapsehoius ei oleks rohkem lapsi kui tegevusloal märgitud. Alla kolmeaastaste ja raske/sügava puudega puhul peab iga viie lapse kohta olema üks hoidja. Suuremate laste puhul on üks hoidja nõutud kümne lapse kohta.
-
Pöörata tähelepanu lapse meelestatusele lapsehoiu osas: kas laps läheb heameelega hoidu ning milline on lapse meeleolu hoiust tulles?
-
Juhtida puudustele tähelepanu: jälgida lepingut, mis on teenuse osutajaga sõlmitud. Kahtluse korral rääkida juhiga või kui teenuse osutamist korraldab omavalitsus, pöörduda sinna. Kui ikkagi lahendust ei leita, saab puudustest teada anda sotsiaalkindlustusametile.
