Perevägivald ei pruugi alata füüsilise rünnakuga. Sageli eelnevad sellele kontrollimine, ähvardused, alandamine ja lähedastest isoleerimine. Aja jooksul võib vägivald süveneda ning jõuda olukorrani, kus ohus on inimese tervis või koguni elu. Nii äärmuslikus olukorras ei piisa enam ühe asutuse või spetsialisti pingutusest. Vaja on kiiret ja koordineeritud koostööd.
Selliste raskete juhtumite lahendamiseks kasutatakse Eestis juba kümme aastat MARAC-i mudelit, mille eesmärk on ennetada perevägivalla kõige rängemaid tagajärgi, sealhulgas tapmisi, enesetappe ja raskeid tervisekahjustusi.
Ühe inimese kaitseks tegutseb terve võrgustik
MARAC (inglise keeles Multi-Agency Risk Assessment Conference) on mitme asutuse koostööl põhinev juhtumikorralduse mudel, mille abil kaitstakse suure vägivallaohuga täiskasvanuid ja nende lapsi.
Mudeli põhimõte on lihtne: kõige raskemaid perevägivalla juhtumeid ei saa lahendada ükski asutus üksi. Seetõttu kogunevad ühise laua taha politsei, ohvriabi, kohaliku omavalitsuse, naiste tugikeskuse, prokuratuuri ja vajaduse korral teiste valdkondade spetsialistid.
Igal osapoolel võib olla teada vaid üks kild tervikpildist. Politseil on teave väljakutsete ja ähvarduste kohta, omavalitsus võib olla kursis pere toimetulekuraskustega ning lastekaitse laste olukorraga. MARAC-i koosolekul pannakse need killud kokku, et saada juhtunust tervikpilt ja leppida kokku tegevused ohvri ning tema laste kaitsmiseks. Näiteks võib olla vaja leida ohvrile kiiresti turvaline elukoht, taotleda vägivalla toimepanijale lähenemiskeeldu või korraldada perele õigusabi ja psühholoogilist tuge. Iga spetsialist võtab enda peale kindlad ülesanded ning võrgustik jälgib, et kokkulepped ellu viidaks.
Sotsiaalkindlustusamet koordineerib MARAC-i võrgustike tööd, korraldab koolitusi ja toetab koostöö arendamist. Ohvriabitöötaja täidab piirkondlikus võrgustikus koordinaatori rolli ning esindab kannatanu huve. Eestis tegutseb 19 piirkondlikku MARAC-i töörühma.
Miks jõuab üha rohkem inimesi MARAC-i abini?
2025. aastal sai MARAC-i kaudu abi 98 inimest, kellest 96% olid naised. Tänavu septembri seisuga on jõudnud võrgustikku juba 112 inimest, kelle elu või tervis on perevägivalla tõttu ohus olnud.
„Arvude kasvu taga on eelkõige eesliinitöötajate paranenud oskused ohtu märgata ja sellele reageerida. Politseipatrullid oskavad järjest täpsemalt ära tunda kriitilisi perevägivalla ohumärke ning edastavad info kohe ohvriabile. Spetsialistid ei jää ootama järgmist rünnakut, vaid algatavad kiirelt MARAC-i, et maandada riskid enne, kui tagajärjed muutuvad pöördumatuks,“ selgitab ohvriabi piirkondliku võrgustikutöö koordinaator Kersti Kruus.
Oluline on ka inimeste usaldus abistajate vastu. Arenguseire Keskuse 2026. aasta märtsikuu raport „Usaldus institutsioonide vastu lähisuhtevägivalla olukordades“ kinnitab, et inimeste usaldus abistavate asutuste vastu on Eestis püsivalt kõrge. Tervishoiuasutusi usaldab 90,5%, ohvriabi 87,2%, naiste tugikeskusi 86%, Politsei- ja Piirivalveametit 85,4% ning prokuratuuri 69,9% vastanutest. „Just see kindlustunne julgustab inimesi ka kõige keerulisemas ja hirmutavamas olukorras spetsialistidega ühiselt koostööle, lisab Kruus.
Kümme aastat koostööd inimeste kaitseks
MARAC-i mudeli kasutuselevõtt algas Eestis 2016. aastal Põlvas. Sellest kasvas välja üle-eestiline võrgustik, mis ühendab eri asutuste teadmised ja võimalused, et kõige keerulisemates perevägivalla juhtumites ühiselt tegutseda. Kümne aasta kogemus kinnitab, et MARAC toimib ja täidab oma eesmärki, liites ametkonnad ühtseks meeskonnaks, pakkudes inimesele kõige kriitilisemal hetkel asjatundlikku ja usaldusväärset tuge.
Kümne aasta täitumist tähistati 28. oktoobril Tartus juubeliseminariga, kuhu kogunesid MARAC-i võrgustike liikmed ja koostööpartnerid üle Eesti.
MARAC 10 seminar Tartus 28.10.2026. Fotograaf: Timo Arbeiter
Seminari avas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm. Päeva esimeses osas „Teekond ja partnerlus“ meenutasid sotsiaalkindlustusameti perevägivalla ohvrite abistamise teenuse juht Anne Klaar, Järvamaa ohvriabitöötaja Piret Vaher ning endine ohvriabi arendustalituse juht Triin Raudsepp MARAC-i algusaastaid ja selle kujunemist Eestis. Politsei- ja Piirivalveametis töötav Mari-Liis Mölder, kellel on ka varasem ohvriabitöö kogemus, rääkis politsei ja ohvriabi igapäevasest koostööst suure vägivallaohuga inimeste abistamisel.
Päeva teises pooles keskenduti MARAC-i praegusele tööle ja tulevikule. Kersti Kruus andis ülevaate mudeli hetkeseisust ja arengusuundadest. Seminari lõpetas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi vabatahtlike ekspert Maria Olmanni juhitud maailmakohvik „Keerulise juhtumi anatoomia“, kus osalejad arutasid elulisi juhtumeid ja jagasid praktilisi kogemusi.
Kümne aasta jooksul on MARAC-ist kujunenud oluline võimalus kaitsta inimesi, kelle elu või tervis on perevägivalla tõttu tõsises ohus. Edaspidi on eesmärk muuta koostöö veelgi sujuvamaks, vähendada asjaajamisele kuluvat aega ning tagada, et inimene saaks vajalikku abi võimalikult kiiresti ja tema vajadusi arvestades.
Kust saada abi?
Kui oled kogenud perevägivalda või muretsed kellegi lähedase pärast, võta ühendust ohvriabiga. Abi saamiseks ei pea ootama, kuni olukord muutub eluohtlikuks. Ohvriabist saad tuge ja nõu ka siis, kui sa pole veel valmis politseisse pöörduma.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 on tasuta ja avatud ööpäev läbi. Nõu saab küsida ka veebivestluses aadressil ohvriabi.ee. Soovi korral võid jääda anonüümseks.
Kui sinu või kellegi teise elu või tervis on vahetus ohus, helista hädaabinumbril 112.
