Uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemine peres, kuidas hinnatakse ning arvestatakse väärkohtlemise mõju lapsele teda puudutavate kohtuasjade lahendamisel. Samuti vaadeldi välisriikide vastavaid regulatiivseid lahendusi ja praktikaid.
RAKE uuringu juhi Mari Puniste sõnul näitab analüüs, et Eesti õiguslik raamistik seab lapse turvalisuse küll esikohale, kuid praktikas sõltub väärkohtlemise käsitlus sageli konkreetse spetsialisti teadlikkusest ja uskumustest. „See tähendab, et kahe sarnase juhtumi puhul ühel juhul võidakse peresisest väärkohtlemist arvesse võtta ja teisel juhul mitte. Ühtsed põhimõtted väärkohtlemise käsitlemisel tagavad selle, et väärkohtlemine tuvastatakse ja selle mõju võetakse arvesse iga üksiku juhtumi puhul,“ ütles ta.
Uuring põhineb 122 perekonnaasja menetlusdokumentide analüüsil, ekspertintervjuudel kohtunike, lastekaitsespetsialistide ja advokaatidega ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel.
Tulemused näitavad, et kuigi kohtud arvestavad lapse vastu suunatud füüsilise vägivallaga, jääb vaimse väärkohtlemise ja lähisuhtevägivalla pealtnägemise mõju lapsele sageli tagaplaanile. Vanema õigus lapsega suhelda võib nii mõnigi kord varjutada lapse arvamuse ja heaolu. Kompromissiga lõppenud menetlustes ei hinnata, kas kompromiss lähtub lapse parimatest huvidest.
Menetlusdokumentides kirjeldatakse väärkohtlemist pigem tagasihoidlikult või välditakse teema käsitlemist ning väärkohtlemise tuvastamise ja selle mõju arvestamise praktikad ei ole ühtsed. Lapse arvamuse kaalumine ei ole alati kohtulahendite põhjendustes selgelt nähtav, sõltumata sellest, kas laps on tegelikult menetluses ära kuulatud või mitte.
Raporti järgi vajavad kohtunikud otsuste tegemiseks põhjalikku ja analüütilist sisendit. Selle sisendi kujundamisel on lastekaitsespetsialistidel keskne roll, sest just nemad hindavad lapse heaolu, koguvad infot ja teevad koostööd koolide, politsei, tugispetsialistide ja teiste võrgustiku liikmetega. Nende töö toetamiseks peab välja töötama ühtsed juhised ja tööriistad, mis aitavad tuvastada peresisest vägivalda ja hinnata selle mõju süsteemselt. Iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt ja terviklikult.
„Uuring annab esimest korda Eestis tervikliku ülevaate praktikast, kuidas lapse peresisest väärkohtlemist tegelikkuses tuvastatakse ja selle mõjuga arvestatakse,“ ütles sotsiaalministeeriumi lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur. „Mitmed kitsaskohad olid ka varem ilmnenud, kuid uuringu tellisimegi selleks, et saada terviklikum ülevaade praktikast ja hinnata täpsemalt, millised lahendused aitaksid väärkohtlemist paremini tuvastada ja otsuste puhul arvesse võtta. Osa uuringus välja pakutud soovitustest on juba ka töös, näiteks valmib sotsiaalkindlustusametil selle aasta lõpus juhend lastekaitsespetsialistidele, kuidas paremini hinnata perevägivalla juhtumeid. Lisaks on meil juba olemasolevad koolitused, mida saame täiendada ning vastavatele spetsialistidele paremini sihitada.“
Siiguri sõnul aitab ka peagi Riigikogu menetlusse jõudev lastekaitseseaduse eelnõu kaasa, et keerukad lastekaitsejuhtumid saaksid suurema tähelepanu ja lapse arvamus oleks enam arvestatud.
Uuring toob esile, et Eestis on olemas toimiv koostööraamistik kohtute, lastekaitse ja teiste spetsialistide vahel ning rahvusvaheliste standarditega kooskõlas olev õiguslik alus. Samas vajavad väärkohtlemise tuvastamise ja mõju hindamise praktikad ühtlustamist, eriti psühholoogilise vägivalla ja kaudse vägivalla mõju arvestamisel.
Mida varem märgatakse peresisese väärkohtlemise märke ja mida professionaalsemalt neile reageeritakse, seda paremini on tagatud laste heaolu ja turvalisus. On oluline, et kõik lapse peresisese väärkohtlemisega seotud juhtumitega tegelevad sotsiaal- ja õigusvaldkonna spetsialistid oskaksid ära tunda riskitegureid ja neile reageerida ning mõistaksid süviti, millised on vaimse ja füüsilise väärkohtlemise, sealhulgas lähisuhtevägivallale tunnistajaks olemise tagajärjed.
Lisaks õiguslikele ja metoodilistele muudatustele on oluline toetada ka spetsialiste, kes keeruliste juhtumitega igapäevaselt töötavad.
„Iga vägivalda kogenud või pealt näinud laps on abivajav laps, kelle heaolu on ohustatud ning kellele turvalisuse tagamine on võtmetähtsusega nii lastekaitsetöös kui ka kohtumenetluses. Just lastekaitsetöötaja asjatundlik ja süsteemne hindamine aitab tagada, et iga sellise lapse huvid oleksid menetlustes keskmes ning tema vajaduste ja õigustega arvestatakse,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöö toetamise talituse juht Kristina Laul.
Selleks, et tagada lapse õiguste kaitse, turvalisus ja toetada lastekaitsetöötajaid nende vastutusrikkas töös, pakub sotsiaalkindlustusamet omavalitsuste lastekaitsetöötajatele nõustamist. Loe lisa: lastekaitsealane nõustamine.
Julgustame lastekaitsjaid võtma ühendust meie nõustajatega, kelle kontaktid on leitavad siin: lastekaitsejuhtumi lahendamisel abistavate peaspetsialistide kontaktandmed.
Teata abivajavast lapsest
2025. aastal pöörduti Lasteabi poole 21 721 korda, mida oli 16% rohkem kui aasta varem. See näitab, et inimesed märkavad lapsi ja otsivad abi üha enam.
Teata abivajavast lapsest lasteabile telefonil 116 111 või www.lasteabi.ee kaudu. Vahetu ohu korral helista 112.
