Sotsiaalkindlustusameti aastaraamat 2024

Kui laps ei saa kasvada sünniperes, tuleb riik appi ja talle leitakse uus hooliv keskkond. Asendushooldus võib olla perepõhine – lapsendamine, eestkoste või hoolduspere – või asutusepõhine, näiteks pere- või asenduskodu. Äkilistes kriisiolukordades pakub turvalist ajutist hoolt kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse vastu napilt mõnetunnise etteteatamisega. 

Eesti asendus- ja perekodudes elas aasta lõpus 732 last ja noort (2024. a 714). Umbes 70% neist on vanemad kui 12 aastat. 2024. aastal lapsendati 26 last, neist viis üksikvanema hoolde. See on viimase kuue aasta lapsendamiste rekord. 

Mullu elas 127 hooldusperes 163 last. Lapse tulekuks oli valmis 17 koolituse läbinud peret, kuid vajadus on märksa suurem. 

2024. aastal leidis hooldusperedes kodu 47 last, kellest vanim oli 17-aastane. Viis beebit jõudis hooldusperre otse sünnitusmajast, 30 last elas enne perre jõudmist turva- või asenduskodus.  

Hooldusperesid on keeruline leida: kui 2023. aastal esitati meile 42 hoolduspere avaldust, siis 2024. aastal 36. Neist ainult viis taotlejat soovisid saada kriisihoolduspereks. Samas on rõõmustav, et igal nädalal jõuab perede hindajateni üks kuni kaks uut lapsendaja- või hoolduspere avaldust.  

Huvitavaid fakte 

• 2024. aastal hooldusperre paigutatud laste keskmine vanus oli 4,7 aastat. 
• Esimest korda said hooldusperesse ka sügava puudega ühe- ja viieaastane laps. 
• 15 last sai elada turvakodu asemel ajutiselt kriisihooldusperes. Noorim oli vastsündinu (alla ühe kuu vana) ja vanim 15-aastane. 
• Kunagi lapsendatud ja nüüdseks täiskasvanud inimesed esitasid meile 67 avaldust oma päritolu teadasaamiseks. 18 juhul ei leidnud me andmeid või ei tohtinud neid edastada, sest ei saanud vajalikku nõusolekut.