Sotsiaalkindlustusameti aastaraamat 2024

Eestis kehtib universaalne peretoetuste süsteem, kus iga laps on väärtuslik ning tal on õigus riigi toetusele. Perehüvitisi makstakse nii lapse sünni kui ka muul viisil perre tuleku korral, näiteks lapsendamise, hooldusperre paigutamise või eestkostele võtmise puhul.  

Kui üks vanem ei täida ülalpidamiskohustust, maksame teisele elatisabi. Aja- või asendusteenistuses viibivale lapsevanemale maksame ajateenija lapse toetust. Samuti saab meie kaudu planeerida lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse päevi. 

2024. aasta algas perehüvitiste seaduse muudatuste rakendamisega. Esimest korda riikliku toetuse summa vähenes. Lasterikka pere toetus kahanes võrreldes 2023. aastaga 200 eurot, kuid jäi siiski suuremaks kui 2022. aastal. Samal ajal tõusis elatisabi ülemmäär 100 eurolt 200 euroni.  

Aasta algul tõhustasime kontrolli selle üle, kas perehüvitiste saajad elavad Eestis. Kontrolli tulemused olid nii kõnekad, et seda teemat – hüvitisturismi Eestisse – kajastas ka ETV saade “Pealtnägija”. Samuti tutvustasime Eesti perehüvitiste süsteemi ühele Saksa telekanalile ja Tai tööministrile.  

Kliendi soovide alusel lihtsustasime lapsepuhkuste ja isa vanemahüvitise planeerimist. Lisasime iseteeninduskeskkonda võimaluse avada lapsepuhkuse planeerimise aken kohe avalehel. See uuendus on abiks keskmiselt 6000 inimesele kuus. Isa vanemahüvitise puhul täiendasime tingimuste kontrolli, et vältida olukordi, kus vanemad planeerivad hüvitise ekslikult ajavahemikku, kuhu on juba määratud teine hüvitis, näiteks lapsepuhkus. Sel moel ennetame enammakseid ja nendega kaasnevaid vaidlusi.  

Aasta tunnuslause oli usalda, aga kontrolli – see aitas tagada õiged andmed, tähtaegsed pakkumised, korrektsuse hüvitiste määramisel ja õigeaegsed väljamaksed.  

Meie teenuste kasutajad hindasid enim lihtsust, kiirust, mugavust, selget sõnastust ja informeeritust. Nad olid rahul, et riik koondab kõik peredele kuuluvad hüvitised ühte selgesõnalisse pakkumisse. 

Statistika

2024. aastal maksime 

• lapsetoetusi 170 486 inimesele, sealhulgas 
  • lasterikka pere toetust 26 793 perele 
  • üksikvanema lapse toetust 8358 inimesele 
• vanemahüvitist 37 224 inimesele (osa neist sai nii ema või isa vanemahüvitist kui ka jagatavat vanemahüvitist), sealhulgas 
  • ema vanemahüvitist 11 159 inimesele 
  • isa vanemahüvitist 10 971 inimesele 
  • jagatavat vanemahüvitist 25 502 inimesele 
• elatisabi 4900 inimesele 
• ajateenija lapse toetust 43 inimesele 
• lapsendamistoetust 11 inimesele 
• eestkostetava lapse toetust 1131 inimesele 
• riiklikku sünnitoetust 9535 perele 

Lapsepuhkust kasutas 36 287 ja puudega lapse vanema lapsepuhkust 5863 vanemat. 

Statistika juures tuleb siin ja edaspidi silmas pidada, et üks inimene võib saada aasta jooksul mitut liiki pensioni, perehüvitist jms.

Huvitavaid fakte

Suurima lapsetoetuse saaja peres kasvas 13 last.
Enim oli aga peresid, kus on üks laps – sellesse rühma kuulusid pooled toetuse saajad.

Vanim isa oli 76-aastane. 

Sündis 295 mitmikku.