""
Perehüvitised
Eestis kehtib universaalne peretoetuste süsteem, kus iga laps on väärtuslik ning tal on õigus riigi toetusele. Perehüvitisi makstakse nii lapse sünni kui ka muul viisil perre tuleku, näiteks lapsendamise, hooldusperre paigutamise või eestkostele võtmise puhul.
Kui üks vanem ei täida ülalpidamiskohustust, maksame teisele elatisabi. Aja- või asendusteenistuses viibivale lapsevanemale maksame ajateenija lapse toetust. Samuti saab meie kaudu planeerida lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse päevi.
Sündimuse vähenemine on mõjutanud ka perehüvitiste saajate arvu. Kui 2024. aastal sai peretoetust 171 051 inimest, siis 2025. aastal 167 500 – üle 2% ehk 3551 inimest vähem. Vanemahüvitise saajaid oli 2024. aastal 36 737 ja 2025. aastal 34 274 – 6,7% ehk 2463 inimest vähem.
Arvestame oma teenuseid kujundades klientide soovide ja vajadustega. Mullu lihtsustasime lapsepuhkuste perioodide planeerimist. Klientide kinnitusel on meie perehüvitiste teenused mugavad, lihtsad ja intuitiivsed. Nad hindavad meeldivat kogemust ja lihtsat asjaajamist riigiga.
2025. aastal sai
- lapsetoetusi 166 956 inimest, sealhulgas
- lasterikka pere toetust 25 929 peret
- üksikvanema lapse toetust 7654 inimest
- vanemahüvitist 34 274 inimest (osa neist sai nii ema või isa vanemahüvitist kui ka jagatavat vanemahüvitist), sealhulgas
- ema vanemahüvitist 10 375 inimest
- isa vanemahüvitist 10 334 inimest
- jagatavat vanemahüvitist 23 235 inimest
- elatisabi 5148 inimest
- ajateenija lapse toetust 33 inimest
- lapsendamistoetust 14 inimest
- eestkostetava lapse toetust 1007 inimest
- riiklikku sünnitoetust 9012 peret
Lapsepuhkust kasutas 35 072 ja puudega lapse vanema lapsepuhkust 5925 vanemat.
Huvitavaid fakte
- Suurima lapsetoetuse saaja peres kasvas 13 last. Enim oli aga peresid, kus on üks laps – sellesse rühma kuulusid pooled toetuse saajad.
- Vanim isa oli 66-aastane.
- Vanim ema oli 51-aastane.
- Sündis 220 mitmikku.
Viimati uuendatud 26.03.2026
Viimati uuendatud 01.04.2026