Helistasid lasteabisse, mis nüüd edasi saab?

Selgitab lasteabi juhtivspetsialist Elerin Piiroja.

Kui inimene helistab lasteabisse või alustab veebivestlust, kes talle vastab?

Kõigile lasteabisse tulnud pöördumistele vastab lasteabi nõustaja. Ei ole vahet, kas pöördumine tuleb kõne, veebivestluse või e-kirjana.

Kes töötavad lasteabis?

Lasteabis töötavad kõrgharidusega ja nõustamiskogemusega spetsialistid, kes oskavad kuulata, mõista ja toetada nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Kas lasteabi chat'is vastab robot või päris inimene?

Seda küsimust küsitakse meie veebivestluses üha sagedamini. Kinnitan, et veebivestluses vastab päris inimene ehk lasteabi nõustaja.

Kas lasteabisse võib pöörduda ka lihtsalt nõu küsimiseks, kui ma pole kindel, kas olukord on piisavalt tõsine?

Lasteabisse võib pöörduda iga lastega seotud küsimuse või murega. Meie jaoks ei ole ükski mure liiga väike ega ükski küsimus liiga tühine. Sageli on nii, et suuremad raskused, millega lapsed peavad silmitsi seisma, on mingil hetkel olnud palju väiksemad ja lihtsamini lahendatavad. Seetõttu julgustame kõiki pöörduma kohe, kui mure tekib, ning märkama ja sekkuma, kui mõni laps võib tuge vajada.

Milliste muredega lapsed ise kõige sagedamini ühendust võtavad?

Lapsed võtavad lasteabiga ühendust peamiselt suhetega seotud teemadel – suhted nii eakaaslaste kui ka vanematega. Üheks peamiseks teemaks on ka mured enda vaimse tervise pärast. Vaimse tervise tõttu pöördutakse lasteabi poole üha enam.

Aga millistega täiskasvanud?

Lapsevanemad pöörduvad sageli, et saada infot ja nõu erinevate teenuste kohta, aga ka küsimustega, mis puudutavad lapse hooldusõigust. Sageli just olukorras, kus lahku läinud vanemad ei ole jõudnud lapse kasvatamisega seotud küsimustel kokkuleppele.

Mida soovitate vanematele, kes ei jõua omavahel kokkuleppele?

Soovitame pöörduda riiklikku perelepitusse, kus aidatakse vanematel leida ühiseid lahendusi ja sõlmida lapse huvidest lähtuvaid kokkuleppeid.

Kas lasteabisse pöördudes peab ütlema oma nime? Ja millal on vaja teada lapse nime, kelle pärast muret tuntakse?

Lasteabisse saab pöörduda anonüümselt ja oma nime ei pea ütlema. Lapse nime on vaja teada siis, kui laps vajab viivitamatut abi ja tema turvalisus tuleb tagada.

Milliseid küsimusi nõustaja tavaliselt küsib?

Lasteabil ei ole kindlat küsimuste nimekirja, sest see võib takistada vestluse loomulikku kulgu. Nõustaja püüab välja selgitada, millise mure või küsimusega inimene lasteabi poole pöördus. Kui pöörduja on laps, võib nõustaja küsida ka tema vanust, et osata temaga rääkida eakohaselt ja arusaadavalt.

Mis juhtub, kui lasteabisse pöördub laps ise? Kas ta vanemad saavad sellest teada?

Laps saab lasteabisse pöörduda ka nii, et ta ei ütle oma nime ega vanust. Lasteabi ei anna tema pöördumisest vanematele teada. Laps võib meiega turvaliselt ja vabalt oma mõtteid jagada, muredest rääkida ning küsimusi esitada.

Kui aga lapse mure on nii tõsine, et tema aitamiseks oleks vaja kaasata mõni lähedane täiskasvanu, selgitab nõustaja lapsele, miks see oluline on ning arutab temaga, kellele võiks rääkida. Sageli ei taha lapsed vanematele oma muredest rääkida, sest nad kardavad nende reaktsiooni või tagajärgi. Nõustajaga koos saab neist hirmudest rääkida ja mõelda, kuidas edasi minna.

Lapsel või noorel on võimalik vestelda ka lasteabi veebiterapeudiga, kellega saab rääkida pikemalt ja mitu korda. Nii on lapsel üks kindel inimene, kellele oma muredest rääkida ja kellega koos lahendusi otsida. Järgmistes vestlustes saab arutada ka seda, kuidas lapsel on vahepeal läinud ja kas midagi on muutunud.

Kui näiteks õpetaja, naaber, sugulane või sõbra vanem märkab midagi häirivat, aga ei tea täpselt, mis peres toimub, kas sellest piisab pöördumiseks?

Jah, kindlasti! Kui tunned mõne lapse pärast muret, tasub alati lasteabi poole pöörduda. Koos nõustajaga saab arutada, kui tõsine olukord võib olla ja kas lapse abivajadust tuleks lähemalt uurida.

2024. aastal Emori tehtud lasteabi tulemuslikkuse uuring näitas, et 40% abivajavate laste kohta tulnud pöördumistest olid esimesed teated nende laste abivajadusest. Lähemal uurimisel selgus aga, et sageli olid lapsed abi vajanud juba pikemat aega. See tähendab, et lapse muret ei olnud varem märgatud või polnud sellest kellelegi teada antud.

Seepärast julgustame alati ühendust võtma, kui mõne lapse pärast on mure. Palju hullem on see, kui laps jääb vajaliku abita, kui see, et mure osutub asjatuks. Ja kui selgub, et lapsega on kõik hästi ning pere abi ei vaja, on see ju ainult hea uudis!

Kas enne lasteabisse pöördumist peab ise infot koguma või tõendeid otsima?

Ei, inimene ei pea enne pöördumist ise midagi välja uurima ega tõendeid koguma. Kui mõne lapse pärast on mure, piisab sellest, et võtad lasteabiga ühendust.

Mida saab lasteabi ühe kõne või vestluse jooksul inimese jaoks reaalselt teha?

Näeme iga päev, kui õige on ütlus, et jagatud mure on pool muret. Sageli on pöörduja ise lapsega seotud ning vajab emotsionaalset tuge või julgustust, kuidas lapsele toeks olla. Eriti oluline on see siis, kui pöörduja on laps, kes räägib enda või sõbra suurest murest. Siis me alati tunnustame teda selle eest. Sõbra mure kõrval unustada, kuidas meiega ühendust võtnud laps ise end selles olukorras tunneb ja millist tuge ta vajab.

Väga sageli ütleb laps kõne või veebivestluse lõpus, et tal on palju parem olla. Ta on saanud oma murest rääkida ja tundnud, et teda kuulatakse ja mõistetakse.

Mis saab lasteabile tulnud teatest edasi? 

Kui näeme, et laps ja tema pere vajavad rohkem abi, kui meie telefoni või veebi teel pakkuda saame, anname lapse olukorrast teada omavalitsusele. Sealne lastekaitsetöötaja saab siis lapse ja perega edasi tegeleda, neid nõustada ning aidata leida vajalikku tuge ja teenuseid.

Kuidas jaguneb töö lasteabi ja omavalitsuse vahel?

Lasteabi pakub esmast nõu ja tuge kõigis lastega seotud küsimustes ning võtab vastu teateid abivajavate ja hädaohus olevate laste kohta.

Omavalitsuse lastekaitsetöötaja teeb sedasama, kuid lisaks saab ta lapse ja perega kohtuda, et üheskoos paremini mõista, mis lapsele muret teeb ja millist abi pere vajab. Vajadusel kaasab ta teisi spetsialiste ning aitab lapsel ja perel jõuda sobivate teenuste ja vajaliku toeni.

Lasteabi nõustajaga saab rääkida telefoni või veebi teel, kuid temaga ei saa kohapeal kohtuda ning nõustaja ise lapse või pere juurde ei sõida. Küll aga on võimalik lasteabi veebiterapeudiga kohtuda videokõne vahendusel.

Mida teeb pärast teate saamist omavalitsus? 

Kui omavalitsus saab teate abivajavast lapsest, peab lastekaitsetöötaja välja selgitama, millist abi laps vajab. Selleks võtab ta ühendust lapse ja tema perega ning vestleb nendega. Oluline on, et laps ja pere tunneksid kohe algusest peale, et neid kuulatakse ja kaasatakse.

Kas lasteabisse pöördumine toob alati kaasa selle, et lastekaitsetöötaja läheb pere juurde koju? 

Lasteabisse pöördumine ei tähenda automaatselt seda, et lastekaitsetöötaja tuleb perele koju. 

Tean, et inimeste üks suuremaid hirme on see, et kui lastekaitse juba sekkub, võetakse lapsed perest ära. Tegelikult on lastekaitse eesmärk, et iga laps saaks kasvada turvalises ja toetavas keskkonnas. Kõige parem, kui selleks kohaks on lapsde enda kodu koos vanematega.

Lastekaitse ülesanne on last ja peret aidata. Sageli ei julge inimesed oma raskustest rääkida ega abi küsida. Ometi tasub seda teha võimalikult vara, sest väiksemat muret on palju lihtsam lahendada kui juba suureks kasvanud probleemi.

Mis on STAR? Kas sinna jääb pere kohta alatiseks „märk“, isegi kui teade osutub alusetuks?

STAR on sotsiaalvaldkonna keskne sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister, mille kaudu liigub ka info lasteabi ja omavalitsuse vahel. Kui lasteabile tuleb teade abivajavast lapsest, paneme selle STARi kirja ja edastame omavalitsuse lastekaitsetöötajale. Tema selgitab välja, kas ja millist abi laps või pere vajab. Oluline on teada, et iga lasteabile esitatud küsimus või mure ei tähenda veel, et tegemist on abivajava lapsega.

STARi eesmärk on hoida last ja peret puudutavat infot turvaliselt ühes kohas. Sellele pääsevad ligi ainult need spetsialistid, kellel on seda infot oma tööks vaja. Kõrvalised inimesed neid andmeid ei näe.

Kui lastekaitsetöötaja selgitab välja, et laps ja pere abi ei vaja, paneb ta ka selle STARi kirja. Nii on järgmise võimaliku teate korral näha, et varasem mure ei leidnud kinnitust või pere ei vajanud lastekaitse abi.

Mõistan, et vanem võib muretseda, kas tema pere kohta jääb nüüd kuhugi „märk“ ja mida see tulevikus kaasa toob. Aga STAR ei ole mingi „must nimekiri“. Alusetu või pahatahtlik teade ei tähenda, et pere oleks edaspidi kuidagi halvemas olukorras. 

Tegelikult on STARis andmed peaaegu iga lastega pere kohta, sest omavalitsused maksavad selle kaudu ka toetusi, näiteks sünnitoetust. Seega ei tähenda STARis olemine sugugi seda, et peres oleks probleeme.

Millal täidab lasteabi omavalitsuse lastekaitsetöötaja ülesandeid?

Lasteabi teeb omavalitsuse lastekaitse tööd õhtuti ja nädalavahetustel, kui lastekaitsetöötajad on töölt ära. Kui lapse turvalisus on ohus, näiteks vanemate tegevuse või tegematajätmise tõttu, saame vajadusel ise otsustada, et laps tuleb perest eraldada. Sellisel juhul aitame koos politsei või kiirabiga leida lapsele turvalise koha, kus ta saab esialgu olla. See võib olla näiteks vanavanema või mõne teise lähedase kodu, aga ka turvakodu, haigla või kriisihoolduspere.

Kas lasteabi saab hiljem omavalitsuselt teada, kuidas lugu lõppes, millise lahenduse sai?

Täna ei saa lasteabi omavalitsuselt tagasisidet selle kohta, mis lapsest edasi sai või kuidas tema mure lahenes. Omavalitsusel ei ole kohustust meile sellist tagasisidet anda.

Mis vahe on lasteabil ja lastemajal?

Lastemaja on lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus, mida sotsiaalkindlustusamet pakub seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

Lasteabi on üleriigiline tugi kõigis laste heaoluga seotud küsimustes ja muredes, sealhulgas seksuaalsusega seotud teemadel. Vajadusel kaasame lapse abistamiseks ka lastemaja spetsialistid.

Milline pöördumine on sulle eriti hästi meelde jäänud just seetõttu, et inimene kartis ühendust võtta, aga lõpuks oli sellest palju abi?

Meiega on viimase õlekõrrena ühendust võtnud noored, kes ei ole näinud muud väljapääsu kui elust lahkumine. Mõni on kirjutanud meile kõrge maja katusel või sillal seistes. Mõni aga oma kodust, olles alla neelanud suure koguse ravimeid, samal ajal kui vanemad magavad kõrvaltoas. Tänapäeva kiire elutempo juures ei taha lapsed sageli oma muredega vanemaid koormata: „Neil on niigi nii keeruline.“ Mõnikord on aga suhted vanematega olnud keerulised.

Lasteabi on aidanud leida olukorrast väljapääsu ning mitmel korral on noored ka ise meiega hiljem ühendust võtnud ja tänanud oma elu päästmise eest. Meenub ka üks lapsevanem, kes astus ühe teavitusürituse lõpus meie juurde ning tänas südamest, et lasteabi oli tema lapse jaoks raskel ajal olemas.

Suurt tunnustust väärivad aga ka lapsed, kes helistavad või kirjutavad oma sõbra pärast. Sageli ei julge nad oma muret kellegi teisega jagada ning on meile helistadeski kõhklevad. Tihti on aga mure juba väga tõsine ja sõber vajab kohe abi. Sellist hoolivat sõpra vajab iga inimene!

Mida ütleksid inimesele, kes praegu mõtleb: „Äkki ma reageerin üle ja ei peaks üldse helistama?“

Ükski mure ei ole liiga väike või küsimus rumal. Kui sees on kahtlus või väiksemgi küsimus, siis lasteabi ongi see koht, kus saab seda jagada ning koos mõtiskleda, mida selle kõhklusega edasi teha.