Neile küsimustele vastab kuriteoohvrite ekspert Ljubov Varju.
Ohvriabi poole pöörduvad inimesed, kes on sattunud keerulisse või kriisiolukorda. Põhjuseks võivad olla konfliktid ja vaidlused, aga ka vägivald. Ohvriabi käsitluses ei piirdu vägivald füüsilise väärkohtlemisega: vägivallaks loetakse ka vaimset, seksuaalset ja majanduslikku vägivalda ning kübervägivalda ja kontrollivat käitumist. Kui kellegi tegevus häirib oluliselt, on mõistlik abi otsida. Samas ei tähenda see alati, et tegemist on kuriteoga.
Millal alustatakse kriminaalmenetlust?
Politsei alustab kriminaalmenetlust siis, kui juhtunu vastab seaduse järgi kuriteo tunnustele. Kui menetlust ei alustata, ei tähenda see, et sinu muret ei võeta tõsiselt või et abi poleks võimalik saada. See tähendab üksnes, et kehtiva õiguse järgi ei ole praegu kriminaalmenetluse alustamiseks piisavat alust.
Sagedasemad mured: vägivald, jälitamine ja ähvardamine
Kõige sagedamini pöördutakse ohvriabitöötajate poole vägivalla, ahistava jälitamise ja ähvardamisega seotud küsimustega. Need teod on kirjeldatud karistusseadustikus ning seal on kirjas ka tingimused, mille korral on alust menetlust alustada.
Vägivallakuritegude puhul on menetluse aluseks see, kui inimesel tekivad vägivalla tagajärjel kehavigastused või ta tunneb füüsilist valu. Ka tõukamine võib olla väärkohtlemine, kui see on tahtlik ja põhjustab näiteks valulise kukkumise. Vägivald ei pea olema pikaajaline, piisata võib ka ühest juhtumist.
Ahistava jälitamisega rikutakse inimese isiku- ja eraelu puutumatust. Et seaduse silmis oleks tegu ahistava jälitamisega, peab selle eesmärk või tagajärg olema kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluline häirimine ning see peab olema korduv ja järjepidev.
Kontakti otsimine ja häirimine võib toimuda nii silmast silma kui ka sidevahendite kaudu, näiteks helistamise ning sõnumite, e-kirjade või häälsõnumite saatmisega. Ka teod, mis tavapärases suhtluses võivad olla süütud (nt korduvad kõned ja sõnumid, kirjad, lillede või kingituste saatmine), muutuvad probleemseks siis, kui need hakkavad teist inimest oluliselt häirima ja jätkuvad ka pärast seda, kui on selgelt öeldud, et sellist kontakti ei soovita ning on palutud lõpetada.
Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus ahistaja teeb kannatanule väikeste summadega pangaülekandeid ja kirjutab ülekande selgitusse sõnumeid. Ka selline käitumine võib teatud juhtudel olla ahistav jälitamine.
Ähvardamine tähendab seda, et kedagi ähvardatakse tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või vara ulatusliku rikkumise või hävitamisega ning ähvardus mõjub kannatanule usutavalt. Kannatanul peab olema põhjendatud kartus, et ähvardus võidakse täide viia.
Oluline on kirjeldada kõiki asjaolusid, millel kartus põhineb: näiteks ähvardusega kaasnevad teod, toimepanija varasem käitumine, joove või psüühiline seisund. Need detailid annavad kokku tervikpildi, mille põhjal hinnatakse, kas ähvardus oli kannatanu jaoks tõsiselt võetav. Ei tasu karta, et mõni detail on ebaoluline, pigem tuleks esitada kõik juhtunuga seotud asjaolud. Uurija hindab ise, millised neist on menetluse jaoks olulised. Mida täielikum ülevaade olukorrast on, seda täpsemalt saab hinnata, kas ja millist menetlust on alust alustada.
Kui tunned end häirituna, on see piisav põhjus abi otsida
Tihti on raske aru saada, kas juhtunu on kuritegu, ja selles ei peagi ise spetsialist olema. Kui tunned end kellegi tegevuse tõttu oluliselt häirituna, on see juba piisav põhjus abi otsida.
Ohvriabi neli soovitust
1. Pöördu politseisse ja teata juhtunust
Politsei kodulehel on lihtne keskkond süüteoavalduse esitamiseks. Ära ehmu, kui selgub, et praegu ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks piisavat alust. Politsei võtab sinuga ühendust, täpsustab asjaolusid ja annab nõu. Juhtum jääb kirja ning kui sarnane olukord kordub, on politseil varasem info olemas.
Kui sind teavitatakse, et kriminaalmenetlust ei alustata, on sul õigus küsida selle kohta kirjalik teatis koos põhjendustega. See annab võimaluse tutvuda otsusega ja vajadusel edasi tegutseda. Kui sa ei ole otsusega rahul, on sul õigus kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaebus prokuratuurile, kes vaatab juhtumi uuesti läbi.
Ära karda suhelda uurija või prokuröriga ning küsida selgitusi. See aitab sul paremini mõista oma õigusi ja võimalusi ning seda, kuidas õiguskaitsjad saavad sind aidata.
2. Kogu tõendeid
Perevägivalla ja sageli ka ahistamise puhul teavad olukorra asjaolusid kõige paremini osapooled, eelkõige kannatanu ise. Seetõttu on sul võimalus ja õigus koguda tõendeid. Oluline on teada, et tõend ei ole ainult foto nähtavast vigastusest. Tõendiks võivad olla hirmutavad või ähvardavad sõnumid, kõned (sh kõne hädaabinumbrile 112), kalendrisse tehtud märkmed, arstivisiidid ning ka vaimse tervisega seotud kaebused.
Oluline on talleta tõendid nii, et oleks võimalik tuvastada nende seotus sinuga, näiteks et fotolt oleks aru saada, et tegemist on sinu vigastusega. Sõnumite, e-kirjade ja päeviku sissekannete puhul tuleks säilitada ka kuupäevad, kellaajad, kohad ja juhtunu kirjeldus. Tee ekraanipildid nii, et nähtavad oleksid saatja, kuupäev ja kellaaeg, ning salvesta need turvalisse kohta või jaga usaldusväärse inimesega.
Kogu tõendeid ainult siis ja nii, et see ei seaks sind ohtu. Väldi ahistajaga vaidlemist ja ära vasta talle samaga. Parem, kui saad ta üldse blokeerida. Sul on õigus salvestada või filmida olukordi, milles oled ise osaline, kui kasutad seda materjali oma õiguste kaitseks. Neid ei tohi aga avalikult levitada.
Abi võid otsida ka siis, kui sul tõendeid veel ei ole. Eriti füüsilise vägivalla puhul tasub tegutseda kohe. Ka ühest juhtumist võib piisata, et politsei sekkuks ja aitaks ära hoida raskemaid tagajärgi. Abi ja toetust saab otsida ka tagantjärele.
3. Tunne kuriteoohvri õigusi
Igaüks võib sattuda olukorda, kus temast saab kuriteoohver. Kui oled juhtunust teada andnud, on sul kannatanuna õigused, mille eesmärk on tagada sinu turvalisus, väärikas kohtlemine ja toetus kogu menetluse vältel. Kuriteoohvri õiguste tundmine aitab sul paremini mõista oma võimalusi ja teha teadlikke otsuseid.
Sul on õigus saada arusaadavat teavet menetluse käigu kohta, tutvuda oma ütluste ja toimingute protokollidega ning esitada uurijale või prokuratuurile täiendusi, taotlusi ja kaebusi. Samuti on sul õigus esitada tõendeid ja osaleda menetluses. Vajaduse korral on sul õigus tasuta tõlgi abile.
Ohvrina ei pea sa andma ütlusi iseenda ega oma lähedaste vastu ning sul on õigus teada, kui kahtlustatava vabastamine võib sind ohtu seada. Seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhtevägivalla korral võid paluda, et sind kuulaks üle sinuga samast soost menetleja.
Sul on õigus saada tuge. Ohvriabi teenused on tasuta, konfidentsiaalsed ja vajadusel ka anonüümsed. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, annavad infot abivõimaluste kohta ning aitavad suhtlemisel teiste asutustega. Vajaduse korral suunatakse sind psühholoogilisele nõustamisele. See on kriminaalmenetluse puhul tasuta kannatanule ja tema lähedastele ning pere- ja seksuaalvägivalla ohvritele ka siis, kui menetlust ei ole alustatud.
Sul on õigus taotleda lähenemiskeeldu, saada õigusabi ja nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Raskete tervisekahjustuste korral on võimalik taotleda ka kuriteoohvri hüvitist.
Kui sa ei ole rahul kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamisega, on sul õigus see otsus vaidlustada. Ka siis, kui menetlust ei alustata, ei jää sa abita – tuge saab jätkuvalt ohvriabi kaudu.
4. Küsi abi
Vägivalla puhul, eriti kui see on toime pandud lähisuhtes, on tegemist väga tundliku olukorraga. Toimunu on isiklik, emotsionaalselt raske ning sellega võib kaasneda hirm, häbitunne või segadus.
Kui sa kahtled või kardad otse politsei poole pöörduda, võid esmalt võtta ühendust ohvriabi spetsialistiga. Samuti on ööpäev läbi avatud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning võimalus suhelda www.palunabi.ee vestlusakna kaudu.
Ohvriabitöötajad mõistavad, kui tõsised need olukorrad võivad olla. Nad kuulavad, usuvad ja toetavad sind ning aitavad läbi mõelda, millised sammud on just sinu olukorras kõige turvalisemad ja sobivamad.
Kui aga su elu või tervis on vahetus ohus, helista kindlasti 112. Hädaabinumbrile helistamist ei ole vaja peljata. Parem on reageerida liiga vara kui liiga hilja. Oluline on jääda terveks.
Politseinikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskused ja teised spetsialistid on olemas selleks, et sind aidata. Sa ei pea selle olukorraga üksi toime tulema.
