Uued lepingud kehtivad 1. detsembrist 2026 kuni 30. novembrini 2027 ning neid on võimalik pikendada kahel korral kuni 12 kuu võrra.
Abi vajavate naiste jaoks jäävad teenuse sisu ja abi saamise võimalused samaks. Tugikeskustes pakutakse jätkuvalt tasuta nõustamist, psühhosotsiaalset tuge, psühholoogilist ja juriidilist abi ning vajaduse korral turvalist ajutist majutust.
Ida-Harjumaal ja Lääne-Harjumaal teenuseosutajad ei vahetu. Läänemaal ja Hiiumaal ning Lääne-Virumaal korraldatakse üleminek uutele teenuseosutajatele nii, et juba abi saavate naiste toetamine jätkuks võimalikult sujuvalt.
„Vägivalda kogenud naisele võib kõige raskem samm olla otsus abi küsida. Meie jaoks on oluline, et sel hetkel, kui ta on valmis rääkima ja abivajadusest märku andma, oleks tal võimalik seda teha olenemata kellaajast. Seepärast on naiste tugikeskuste teenuse puhul tähtis nii ööpäevaringne valmisolek kui ka võimalus saada vajaduse korral koos lastega turvalist majutust. Teenuseosutajate vahetumisel on oluline hoida juba abi saavate naiste usaldust ja senise töö järjepidevust,“ ütles sotsiaalkindlustusameti naiste tugikeskuste teenuse juht Anne Klaar.
Piirkondades, kus teenuseosutaja vahetub, antakse pooleliolevad juhtumid üle koostöös seniste ja uute teenuseosutajatega. Juba abi saavaid naisi teavitatakse muudatustest ning nende edasine toetamine korraldatakse individuaalseid vajadusi ja turvalisust arvestades.
Hankel osalesid vägivallaohvrite ja teiste abivajajate toetamise kogemusega organisatsioonid. Pakkumuste hindamisel arvestati spetsialistide pädevust, teenuse korraldust, turvalise majutuse kättesaadavust, koostööd teiste abistajatega ning valmisolekut tulla toime keeruliste olukordadega.
Laekunud pakkumused olid põhjalikud ja läbimõeldud. Neist nähtus, et organisatsioonid on hinnanud nii teenusele seatud nõudeid kui ka selle osutamiseks ette nähtud rahastust ning on valmis teenust nendel tingimustel pakkuma.
„Tänan kõiki seniseid naiste tugikeskusi ja nende töötajaid, kes on aidanud vägivalda kogenud naisi ja nende lapsi. See on vastutusrikas töö, mis nõuab erialaseid teadmisi, pühendumist ja hoolivust. Mul on hea meel, et meil on organisatsioone, kes soovivad ja suudavad seda olulist tööd teha,“ lisas Klaar.
Naiste tugikeskuste ajakohased kontaktandmed leiab veebilehelt www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused. Abi saamiseks võib ööpäev läbi helistada ka ohvriabi kriisitelefonile 116 006.
Mullu sai naiste tugikeskustest abi üle 1900 naise
2025. aastal sai Eesti naiste tugikeskustest abi 1908 naist. Rohkem kui pooltel neist olid alaealised lapsed. Turvalist ajutist majutust vajas 127 naist.
Naiste tugikeskused tegutsevad kõigis maakondades ning pakuvad vägivalda kogenud naistele esmast tuge, psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning vajaduse korral turvalist ajutist majutust koos lastega.
Abi saab ka naine, kes ei ole veel valmis vägivaldsest suhtest lahkuma, kuid soovib oma võimalustest rääkida. Samuti ei pea abi otsimiseks olema kogenud füüsilist vägivalda – tugikeskusesse võib pöörduda ka vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla korral.
Kui koged vägivalda või tunned lähisuhtes ohtu või hirmu, võid pöörduda otse naiste tugikeskusesse. Abi on tasuta ja politseile avalduse esitamine ei ole vajalik.
Naiste tugikeskuste kontaktid leiad veebilehelt www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused.
Nõu saab küsida ka ööpäev läbi ohvriabi telefonilt 116 006.
